SciELO - Scientific Electronic Library Online

 
vol.53 número3Por onde andam os PPPs (Projetos Políticos Pedagógicos): esticando possibilidades de transformação na Educação Escolar Indígena brasileiraPrácticas pedagógicas interculturales: un estudio etnográfico en escuelas multiculturales de Bogotá índice de autoresíndice de assuntospesquisa de artigos
Home Pagelista alfabética de periódicos  

Serviços Personalizados

Journal

Artigo

Indicadores

Links relacionados

  • Não possue artigos similaresSimilares em SciELO

Compartilhar


Revista latinoamericana de estudios educativos

versão On-line ISSN 2448-878Xversão impressa ISSN 0185-1284

Resumo

TICONA MAMANI, Elías  e  MARKOVITS ROJAS, Jennifer. Influencia del aimara como lengua de herencia en el español adquirido como segunda lengua: un análisis exploratorio de las lenguas en contacto para el enriquecimiento de un currículo intercultural. Rev. latinoam. estud. educ. [online]. 2023, vol.53, n.3, pp.49-70.  Epub 06-Out-2023. ISSN 2448-878X.  https://doi.org/10.48102/rlee.2023.53.3.583.

Aka yatxatawi kunamasa taykana arupa arusiri (TAA) kastill arusiwin uñstaraki ukatuqita, araxtuqi Chile markanakana suma amuyt’añatakirakiwa. Akasti sañ munarakiw kunamasa TAA aruskipataspa, ukhamaraki uñjataspa taykana yatichata aru (TYA) mä markana TYA juk’aki utjaraki, ukata yaqha jach’a markanakaru purisa, payiri aru yatintaña. Aka amtawisti suma sarayañatakisti, mä yatichawi wakiyataraki, pä aruta qillqaña wawanakaru suma yatintañataki, TAA pä aruta, aymarata ukhamaraki kastill aruta. Niya 22ni yatiqirinaka, 7 maranita niya 13 marani yatintiri wawanakawa yatiqawayapxaraki, niya 4 uranakana yatintasa, jupanakasti tukuyañataki sapa mayni pä aruta, mä qillqata lurawayapxaraki. Ukata qillqata suma amuykipata, aymar aru kastill aru qillqatana uñstaraki, ukhamaraki arunaka kunamasa arusita, kunamas taq’a t’aqa arunakas apthapita, ukanakana aymara aru amuyu uñstakipiniwa, niya tukt’ayañataki saraksnawa paypacha aruna maynita mayni aruru yaqukipata amuyu uñstaraki, ukasti sumapiniy yatichañ wakiyañataki ukhamaraki yatichaña thakhi lurañataki pä aruta - chiktasitsapiniwa sarayañarakispa, ukarakiwa amuyuxa.

Palavras-chave : taykana yatichata aruaymar arupayiri kastill arupä arupaypacha arutuqita amuyt’asa qillqañ yatintaña.

        · resumo em Espanhol | Inglês     · texto em Espanhol     · Espanhol ( pdf )